.jpg)
On 19 March 2026, a special volume was presented at the Institute of the Estonian Language in Tallinn to mark the 65th birthday of Peeter Päll, one of Estonia’s leading specialists in onomastics, language planning and the standardization of geographical names. The book, Nimede nimel. Pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks - which may be rendered in English as In the Name of Names: A Festschrift for Peeter Päll on His 65th Birthday - appeared as volume 89 of the Proceedings of the Mother Tongue Society (Emakeele Seltsi toimetised). Significantly, it was prepared as a surprise
Festschrift.
The result is substantial: 415 pages, 36 contributions and 45 authors from Estonia, Latvia, Finland, Sweden, Austria, Hungary, England, Canada and Zambia. The volume was compiled and edited by Tiina Paet, Tiina Laansalu and Marit Alas.
Even better for the international onomastic community, the entire book has been made freely available online by the Mother Tongue Society.
Read and download Nimede nimel in full (free PDF)
Official book page at the Mother Tongue Society
Who is Peeter Päll?
The choice of subjects represented in the Festschrift reflects an unusually broad scholarly career.
Peeter Päll is currently a senior language planner at the Institute of the Estonian Language (EKI). He graduated in Estonian philology from the University of Tartu in 1984, received his master’s degree in 1995, and defended his doctoral dissertation Võõrnimed eestikeelses tekstis (Foreign Names in Estonian Texts) in 2005. EKI describes him as a name expert active in international organizations concerned with name standardization and notes more than 80 publications. His major work includes Maailma kohanimed (Place Names of the World) and the monumental Eesti kohanimeraamat (Dictionary of Estonian Place Names), which he co-edited and helped compile.
His work moves between areas that are too often treated separately: onomastic research, practical name planning, foreign-name spelling, romanization, geographical-name databases, language advice and international standardization.
In 2023, Päll received Estonia’s prestigious F. J. Wiedemann Language Award for his sustained contribution to the Estonian language, culture and identity through name studies and language planning. The official citation particularly emphasized his work on Estonian and international geographical names, the EKI Place Names Database, Eesti kohanimeraamat, and standard-language guidance.
His international work is equally important. Estonian documentation for the United Nations Group of Experts on Geographical Names (UNGEGN) has repeatedly been prepared or presented by Päll, including material on Estonia’s national name standardization and the Web Dictionary of Estonian Place Names.
Against that background, Nimede nimel is more than a conventional birthday miscellany. Its architecture forms something close to an intellectual portrait of its dedicatee.
The world reflected in names
The first and largest scholarly section bears the beautifully appropriate title Maailm nimepeeglis - “The World in the Mirror of Names.” It comprises thirteen contributions demonstrating just how many kinds of history, landscape and identity can be read through proper names.
The Festschrift begins very close to its dedicatee. Marja Kallasmaa, in Päll in Estonian Toponyms, explores Päll itself in the Estonian place-name landscape, while Fred Puss, in Where Is the Home of the Päll Families?, approaches the name from the perspective of surname geography and family history. Mari Vaus and Kairi Janson later complete this playful personal circle with Peeter and His Namesakes.
Other chapters penetrate much deeper into the historical layers of the northern European name landscape. Lembit Vaba investigates the landscape terms mala and malu in Estonian toponyms. Jüri Viikberg turns to Estonian place names in Siberia, an especially interesting example of how migration can transplant a naming landscape thousands of kilometres from its point of origin. Enn Ernits examines Ingrian names for bodies of water and shoreline features, while Valts Ernštreits and Karl Pajusalu study Livonian village names across the historical landscapes of Courland and Livonia. Arvis Kiristaja considers changing limnonyms - lake names - in the Petseri region.
Together, these studies demonstrate something fundamental to toponymy: place names do not merely describe geography. They can preserve languages, settlement histories, ethnic contacts, old landscape vocabulary and former territorial relationships after the original circumstances have changed.
One of the collection’s explicitly socio-onomastic contributions comes from Finnish scholar Terhi Ainiala. Her Place Names as Living Heritage: Emotional Landscapes in Helsinki shifts attention from etymology to the relationship between names, places and human experience. The very formulation of names as living heritage is significant: place names do not belong only to archival history; they are continuously used, remembered and emotionally invested in by communities.
A particularly striking widening of the volume’s geographical and thematic horizon comes from Chanda Penda. His Identity Switch for Survival: From Chanda Bulaya to Samson Jackson, a Black African in England, 1914–1935 places personal naming within the histories of race, migration and survival. Here a change of name is not simply an orthographic or administrative matter but part of the negotiation of identity under particular historical and social pressures.
Names also travel through texts. Anu Pedaja-Ansen and Annika Viht examine choices made when translating Biblical names in the earliest Estonian versions of the Old Testament. Sirkka Paikkala and Jarmo Paikkala, meanwhile, study family names that crossed the Gulf of Finland, placing surname history into the context of mobility between Finland and Estonia. Finally, Annika Hussar, in First Names at the Crossroads of Multiculturalism, brings the question firmly into the contemporary world, where naming repertoires increasingly emerge from the intersection of several languages and cultural traditions.
Taken together, these thirteen chapters range from micro-level name etymology to migration, multilingualism, translation and identity. They make the section's title particularly apt: the world really can be observed through the mirror of names.
How do we “tame” names?
The second major section has an even more memorable title: Kuidas taltsutada nimesid - “How to Tame Names.” Its subject is name planning and standardization, one of the areas most closely associated with Peeter Päll’s professional career. The twelve contributions demonstrate that “correct names” are rarely simply a matter of spelling. Name standardization involves scripts, languages, law, history, political authority, local usage and international communication.
The section opens appropriately with Helen Kerfoot, former Chair of UNGEGN, and her substantial contribution The Contributions of Peeter Päll and Estonia to the United Nations’ Activities on Geographical Names. The very existence of a separate chapter on this subject shows the international reach of Päll’s work: Estonia is a relatively small linguistic community, yet its expertise in place-name standardization has had a visible place within UN geographical-name work.
Romanization receives two complementary treatments. Catherine Cheetham looks at the Present and Future of geographical-name romanization, while Paul Woodman examines Romanization in a Changing World. These are particularly appropriate topics for a scholar whose doctoral work dealt extensively with foreign names and writing systems.
Peter Jordan, in Reasons for the Emergence of Exonyms, turns to one of the classic but still highly contemporary problems of international toponymy: why languages develop their own names for places outside their linguistic territory. Exonyms reveal that international place-name usage does not simply reproduce local official forms; it also carries histories of cultural contact and linguistic tradition.
The Baltic perspective is represented strongly. Vita Strautniece reconstructs Latvia’s first steps toward UNGEGN, while Jurģis Kavacs discusses several distinctive characteristics of Latvian toponomastics. Their inclusion underlines the extent to which modern name planning in Estonia and Latvia developed both through national language policy and through international cooperation.
At the municipal level, Sami Suviranta examines the names of bridges and underpasses in Espoo. This reminds us that name planning does not concern only countries, cities and major geographical features. Even apparently minor elements of urban infrastructure require systems of naming, linguistic choices and administrative decisions.
One of the most immediately topical contributions is Staffan Nyström’s Fria Ukrainas Plats in Stockholm: A Contested Name, a Political Stance, a Gesture of Solidarity. The chapter studies a name that functions openly as a geopolitical statement. Uppsala University independently records the chapter among Nyström’s 2026 publications.
This is a particularly vivid demonstration that toponyms are never necessarily neutral. A new street or square name can become a public argument, commemorative act and political message.
The transition from place names to personal-name legislation is made by Katharina Leibring, whose Do We Need a Personal Names Act? Some Problematic Issues Concerning the Swedish Personal Names Act of 2017 examines the difficult relationship between individual naming freedom and legal regulation.
The section then returns to Estonia. Ott Kurs studies Turkic place names in Estonian printed media; Mariko Faster and Evar Saar investigate cadastral-unit names as official place names and critically examine the development of a new written naming tradition; and Toomas Kiho, in the provocatively titled The Impoverished Name Geography of Tartu: How Did This Happen, and Where Do We Go from Here?, turns naming into a question of urban cultural policy.
This section is perhaps the clearest explanation of why Peeter Päll’s career matters beyond academic onomastics. Names must not only be researched; societies continually have to decide how to write them, standardize them, translate them, romanize them, protect them and sometimes create new ones.
From the word to the dictionary
The third scholarly section, Sõnast sõnaraamatuni - “From the Word to the Dictionary” - moves beyond onomastics proper into language planning and lexicology, another major field of Päll’s work at EKI.
Ulla Onkamo examines Viro and viro in the Finnish language-advice service — a fascinating case in which orthography and capitalization intersect with the relationship between a proper name and ordinary vocabulary.
Tiina Leemets, under the playful Estonian title Paabeli segadus veganmuffinitega, investigates problematic adjective formation, translated in the contents as The Babel of Defective Adjectives in Estonian. Udo Uibo explores the origin of the Estonian verb keevitama ‘to weld’. Szilárd Tibor Tóth revisits the etymological history of pelmeen ‘dumpling’, while Asta Õim asks the deceptively simple question What Is a Novel Metaphor?
At first glance, dumplings, welding, metaphors and geographical names might seem an unlikely combination. But in the context of the Festschrift they make perfect sense. Päll's professional identity belongs to the Estonian tradition in which onomastics, lexicography, language advice and standard-language planning remain in close dialogue.
Peeter with us, Peeter about us
A genuine Festschrift must ultimately be more than a collection of research articles.
The final section, Peetriga. Peetrist. Peetrile — roughly “With Peeter. About Peeter. For Peeter.” — changes tone and allows colleagues to speak about the scholar behind the scholarship.
Tiina Leemets, Argo Mund and Maire Raadik write about Peeter and Colleagues. Marja Kallasmaa recalls Peeter’s role in the creation of the Eesti kohanimeraamat. Indrek Hein writes about Peeter as Chief Language Planner, while Tiina Paet presents Peeter as Teacher and Supervisor. Tiina Laansalu focuses on Peeter as an International Name Planner, and Laimute Balode, Dace Kavace and Sanda Rapa bring in the voices of his international colleagues.
These six texts are important because they explain what a bibliography cannot. Scholarly influence is not measured only by publications and citations. It also grows through databases built together, advice given, students supervised, international working groups, editorial work and decades of professional collaboration.
A Festschrift that mirrors its dedicatee
The most successful Festschriften usually have an internal logic: the contributions do not merely happen to have been written for the same person but collectively reveal something about that person's intellectual world.
Nimede nimel succeeds particularly well in this respect.
Its first section shows names as objects of historical, linguistic and social research. Its second moves from studying names to the difficult practical business of managing them in society. Its third places that work inside the broader framework of language planning and lexicology. The final section shows the networks of people behind all three activities.
This progression closely resembles Peeter Päll’s own career.
A toponym may require an etymologist to explain its past, a sociolinguist to understand its users, a language planner to determine its standard form, an expert in writing systems to romanize it, a database specialist to record it, a government authority to formalize it and an international organization to ensure that others know how to use it.
Few scholars work comfortably across so many stages of that chain.
The Festschrift makes clear that Päll is one of them.
Estonia at the centre of an international onomastic conversation
Another striking feature is the geographical reach of the volume. The Mother Tongue Society counts 45 authors from nine countries, and the subjects extend from Estonia, Finland, Latvia and Sweden to Siberia, England and international UN name standardization.
Yet Estonia remains the conceptual centre.
That is important. Small-language communities often have particularly strong reasons to take names seriously. The spelling of foreign names, preservation of traditional place names, representation of minority-language forms, handling of exonyms and standardization of geographical names can all touch directly on linguistic autonomy and cultural memory.
Päll’s career and this Festschrift demonstrate how Estonia has turned that necessity into substantial scholarly and technical expertise.
And it is completely open access
There is one more reason to draw international attention to this volume: the complete 415-page book is freely accessible.
This matters especially because many Festschriften have limited print runs and quickly become difficult to obtain outside the country in which they were published. Here, scholars interested in onomastics, toponymy, anthroponymy, name planning, romanization, language policy or lexicology can consult the volume immediately.
The official publication page also supplies English translations of the article titles, and the editorial apparatus includes English translations of summaries by David Ogren, making much of the collection accessible beyond Estonian-speaking scholarship.
Perhaps that openness is itself particularly appropriate for a Festschrift honouring a scholar whose work has spent decades making names understandable and usable across languages and borders.
Bibliographical information
Paet, Tiina, Tiina Laansalu & Marit Alas (eds.). 2026. Nimede nimel. Pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks [In the Name of Names: A Festschrift for Peeter Päll on His 65th Birthday]. Emakeele Seltsi toimetised 89. Tallinn: Emakeele Selts. 415 pp. ISBN 978-9916-9822-9-7.
Official publication page and table of contents
Free full-text PDF
Announcement of the Festschrift's presentation on 19 March 2026
EESTIKEELNE VERSIOON
Nimede nimel: uus pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks
Kuidas oleks parem tähistada nimeuurija juubelit kui raamatuga nimedest?
19. märtsil 2026 esitleti Eesti Keele Instituudis Peeter Pällile pühendatud üllatuskogumikku Nimede nimel. Pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks. Mahukas teos ilmus Emakeele Seltsi toimetiste 89. numbrina ning selle koostasid ja toimetasid Tiina Paet, Tiina Laansalu ja Marit Alas.
415-leheküljelisse kogumikku kuulub 36 kirjutist 45 autorilt Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Austriast, Ungarist, Inglismaalt, Kanadast ja Sambiast. See on korraga nii teaduslik artiklikogumik, rahvusvahelise nimekorralduse käsiraamatulaadne peegeldus kui ka väga isiklik juubeliraamat.
Rahvusvahelise nimeuurijate kogukonna jaoks teeb väljaande eriti väärtuslikuks asjaolu, et kogu raamat on veebis vabalt kättesaadav.
Loe ja laadi alla kogu raamat tasuta PDFina
Raamatu ametlik lehekülg Emakeele Seltsi veebis
Kes on Peeter Päll?
Kogumiku erakordselt lai teemadering peegeldab hästi juubilari enda tegevust.
Peeter Päll on Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja, nimeuurija ja rahvusvaheliselt tunnustatud nimeekspert. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1984. aastal eesti filoloogia erialal, omandas 1995. aastal magistrikraadi ning kaitses 2005. aastal doktoritöö Võõrnimed eestikeelses tekstis. EKI andmetel on ta avaldanud üle 80 publikatsiooni. Tema tähtsamate tööde hulka kuuluvad Maailma kohanimed ning koos teiste uurijatega koostatud ja toimetatud Eesti kohanimeraamat.
Pälli tegevuses kohtuvad valdkonnad, mida sageli eraldi vaadeldakse: nimeuurimine, nimekorraldus, võõrnimede kirjutamine, latinisatsioon, kohanimeandmebaasid, keelenõuanne ja rahvusvaheline nimekorraldus.
- aastal pälvis ta F. J. Wiedemanni keeleauhinna järjepideva ja väärtusliku panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana. Auhinna puhul tõsteti esile tema tööd Eesti ja maailma kohanimede korrastamisel, kohanimeandmebaasi arendamisel ning Eesti kohanimeraamatu loomisel.
Oluline on ka tema pikaajaline rahvusvaheline tegevus ÜRO kohanimeekspertide rühmas UNGEGN. Päll on koostanud ÜRO-le muu hulgas Eesti nimekorraldust ja veebipõhist Eesti kohanimeraamatut tutvustavaid dokumente.
Seetõttu pole Nimede nimel lihtsalt eri teemadel kirjutatud juubeliartiklite kogum. Raamatu ülesehitus moodustab omamoodi Peeter Pälli teadusliku ja professionaalse tegevuse portree.
Maailm nimepeeglis
Esimese suure osa pealkiri on Maailm nimepeeglis. Sellesse koondatud 13 uurimust näitavad erakordselt hästi, kui palju võib maailmast teada saada nimesid uurides.
Kogumik algab väga sobivalt juubilari enda nimest. Marja Kallasmaa uurib artiklis Päll eesti kohanimedes nime Päll Eesti kohanimistus. Fred Puss küsib kirjutises Kus on Pällu kodu?, kus paikneb Pällide perekonnanime geograafiline kese. Hiljem lisavad Mari Vaus ja Kairi Janson sellele isiklikuma anthroponüümilise mõõtme artikliga Peetrile Peetritest.
Seejärel avardub nimekaart kiiresti. Lembit Vaba käsitleb maastikusõnu mala ja malu Eesti kohanimedes. Jüri Viikberg uurib eestlaste kohanimesid Siberis — suurepärane näide sellest, kuidas ränne võib viia koos inimestega uude paika ka terve nimemaastiku.
Enn Ernits vaatleb veekogude ja rannajooneobjektide nimetusi isuri keeles. Valts Ernštreits ja Karl Pajusalu uurivad liivi külanimesid Kuramaa ja Liivimaa maastikel ning Arvis Kiristaja käsitleb Petserimaa limnonüümide ehk järvenimede muutumist.
Need uurimused tuletavad meelde üht kohanimeuurimise põhitõde: nimi pole ainult geograafilise objekti silt. Kohanimedes võivad säilida kadunud sõnad, varasemad keeled, asustuslugu, rahvaste kontaktid ja vanad viisid maastikku liigendada.
Soome nimeuurija Terhi Ainiala artikkel Place Names as Living Heritage. Emotional Landscapes in Helsinki viib tähelepanu nime etümoloogialt inimese ja koha suhtele. Mõiste „elav pärand“ on siin eriti tähenduslik: kohanimed pole üksnes ajalooallikad, vaid midagi, mida inimesed kasutavad, mäletavad ja emotsionaalselt enda omaks peavad.
Kogumiku geograafiat avardab tähelepanuväärselt Chanda Penda uurimus Identity Switch for Survival. From Chanda Bulaya to Samson Jackson, a Black African in England, 1914–1935. Nimevahetus asetatakse siin rassi, rände ja ellujäämise ajaloolisse konteksti. Nimi ei ole enam lihtsalt keeleline vorm, vaid võib saada identiteedi kaitsmise ja ümberkujundamise vahendiks.
Anu Pedaja-Ansen ja Annika Viht uurivad nimede tõlkimise valikuid esimestes Vana Testamendi eestindustes. Sirkka Paikkala ja Jarmo Paikkala jälgivad üle Soome lahe liikunud perekonnanimesid ning Annika Hussar käsitleb eesnimesid mitmekultuurilisuse ristteel.
Üheskoos ulatuvad selle osa uurimused vanadest maastikusõnadest tänapäevase mitmekultuurilise eesnimevalikuni. Seepärast on osa pealkiri väga täpne: nimedest võib tõepoolest saada peegel, mille kaudu vaadata maailma.
Kuidas taltsutada nimesid?
Teine mahukas osa kannab tabavat pealkirja Kuidas taltsutada nimesid ning keskendub nimekorraldusele — valdkonnale, millega Peeter Pälli rahvusvaheline tegevus on eriti tihedalt seotud.
Osa avab Helen Kerfooti artikkel The Contributions of Peeter Päll and Estonia to the United Nations’ Activities on Geographical Names. See käsitleb Pälli ja Eesti panust ÜRO kohanimekorraldusse ning asetab juubilari tegevuse otseselt rahvusvahelisse konteksti.
Kohanimede latiniseerimist käsitlevad kaks tuntud nimekorraldajat. Catherine Cheetham vaatleb latinisatsiooni olevikku ja tulevikku, Paul Woodman aga latiniseerimist muutuvas maailmas. Need teemad haakuvad otseselt Pälli pikaajalise uurimistööga võõrnimede ja eri kirjasüsteemide alal.
Peter Jordan küsib, miks tekivad eksonüümid — miks kasutavad keeled väljaspool oma keeleala paiknevate kohtade kohta sageli kohaliku nime asemel oma traditsioonilist nimekuju.
Läti kogemust esindavad Vita Strautniece, kes vaatleb Läti esimesi samme UNGEGN-is, ning Jurģis Kavacs, kes käsitleb Läti kohanimede erijooni.
Sami Suviranta uurib Espoo sildade ja tunnelite nimesid, näidates, et nimekorraldus ei puuduta sugugi ainult riike, linnu ja suuri loodusobjekte. Ka igapäevase linnaruumi väiksed objektid vajavad läbimõeldud nimesüsteemi.
Eriti päevakajaline on Staffan Nyströmi Fria Ukrainas Plats in Stockholm. A Contested Name, a Political Stance, a Gesture of Solidarity. Stockholmi Vaba Ukraina platsi nimi on siin korraga kohanimi, poliitiline seisukohavõtt ja solidaarsusakt. Uppsala Ülikooli publikatsioonide andmebaas registreerib artikli eraldi 2026. aasta publikatsioonina.
See on väga selge näide sellest, et kohanimed ei ole alati neutraalsed. Nimepanek võib olla avalik argument, mälupoliitika ja geopoliitiline sõnum.
Katharina Leibring liigub kohanimedelt isikunimede juurde ning küsib Rootsi 2017. aasta isikunimeseaduse näitel, kas isikunimeseadust üldse vajatakse ja milliseid probleeme õiguslik nimekorraldus kaasa toob.
Eesti nimemaastiku juurde toovad osa tagasi Ott Kurs, kes käsitleb turgi kohanimesid Eesti trükisõnas; Mariko Faster ja Evar Saar, kes analüüsivad katastriüksuste nimesid ametlike kohanimedena; ning Toomas Kiho, kes küsib artiklis Vaesestatud Tartu nimegeograafia. Kuidas sedasi ja kuidas edasi, mida on Tartu linnanimistus kaotatud ja kuidas võiks nimemaastikku tulevikus arendada.
Kogu osa tuletab meelde, miks nimekorraldus on palju enamat kui õigekiri.
Nimesid tuleb uurida, aga neid tuleb ka standardida, latiniseerida, õiguslikult reguleerida, ametlikult kinnitada ja vahel päris uusi nimesid luua.
Sõnast sõnaraamatuni
Kolmas teadusosa, Sõnast sõnaraamatuni, viib lugeja nimeuurimisest keelekorralduse ja leksikoloogia juurde.
Ulla Onkamo käsitleb vorme Viro ja viro Soome kodumaiste keelte keskuse keelenõuandes — juhtumit, kus suur ja väike algustäht puudutavad otseselt nime ja üldsõna vahekorda.
Tiina Leemets kirjutab värvika pealkirja all Paabeli segadus veganmuffinitega omadussõnade moodustamise probleemidest. Udo Uibo uurib verbi keevitama päritolu. Szilárd Tibor Tóth lisab uusi tähelepanekuid toidunimetuse pelmeen etümoloogiasse ning Asta Õim küsib: Mis on uudne metafoor?
Pelmeenid, keevitamine, metafoorid ja kohanimed võivad esmapilgul tunduda üllatava kombinatsioonina. Festschrifti tervikus on seos siiski selge. Peeter Pälli tegevus kuulub Eesti keeleteaduse traditsiooni, kus nimekorraldus, üldine keelekorraldus, keelenõuanne ja leksikograafia on omavahel tihedalt seotud.
Peetriga. Peetrist. Peetrile
Juubeliraamat poleks päris juubeliraamat ilma isikliku mõõtmeta.
Viimases osas Peetriga. Peetrist. Peetrile astuvad teadusartiklite asemele kolleegide mälestused ja portreed.
Tiina Leemets, Argo Mund ja Maire Raadik kirjutavad Peetrist kolleegina. Marja Kallasmaa meenutab koostööd Eesti kohanimeraamatu valmimisel. Indrek Hein vaatleb Peetrit peakeelekorraldajana, Tiina Paet õpetaja ja juhendajana ning Tiina Laansalu rahvusvahelise nimekorraldajana. Rahvusvaheliste kolleegide vaate lisavad Laimute Balode, Dace Kavace ja Sanda Rapa.
Need kirjutised näitavad midagi, mida publikatsioonide loend üksinda ei suuda edasi anda. Teadlase mõju sünnib ka õpilastest, kolleegidest, ühiselt loodud andmebaasidest ja teatmeteostest, nõuannetest, töörühmadest ning aastakümnete pikkusest koostööst.
Pühendusteos, mis peegeldab juubilari ennast
Hea pühendusteos ei ole juhuslik artiklite kogum. Selle sisus peaks olema võimalik ära tunda inimese teadusmaailm, kellele raamat on pühendatud.
Nimede nimel teeb seda eriti hästi.
Esimene osa uurib nimesid kui keele-, ajaloo- ja ühiskonnanähtusi. Teine näitab, kuidas neid nimesid tuleb päriselus korraldada ja standardida. Kolmas asetab nimekorralduse laiemasse keelekorralduse ja leksikoloogia raamistikku. Viimane annab kõigile neile tegevustele inimliku mõõtme.
See järgnevus sarnaneb üllatavalt hästi Peeter Pälli enda karjääriga.
Ühe kohanimega võivad korraga tegelda etümoloog, sotsiolingvist, nimekorraldaja, kirjasüsteemide spetsialist, andmebaasi koostaja, kohaliku omavalitsuse ametnik ja rahvusvaheline nimeekspert.
Vähesed teadlased liiguvad sama loomulikult kõigi nende valdkondade vahel.
Nimede nimel näitab, et Peeter Päll on üks neist.
Eesti rahvusvahelise nimeuurimise keskmes
Tähelepanuväärne on ka kogumiku rahvusvahelisus. 45 autorit üheksast riigist ning teemad Siberist Inglismaa ja ÜRO nimekorralduseni näitavad, et tegemist ei ole üksnes Eesti-sisese juubeliraamatuga.
Samas jääb Eesti raamatu loomulikuks keskpunktiks.
Väikese keelekogukonna jaoks ei ole nimed teisejärguline teema. Võõrnimede kirjakuju, ajalooliste kohanimede säilitamine, vähemuskeelsete nimekujude tunnustamine, eksonüümid ja geograafiliste nimede standardimine puudutavad otseselt keelt, kultuurimälu ja identiteeti.
Peeter Pälli tegevus ning talle pühendatud kogumik näitavad, kuidas Eesti on sellest praktilisest vajadusest kujundanud kõrgetasemelise teadusliku ja rahvusvahelise kompetentsi.
Ja kogu raamat on vabalt loetav
Rahvusvahelise teadusüldsuse seisukohast on veel üks oluline põhjus Nimede nimel esile tõsta: kogu 415-leheküljeline raamat on avatud juurdepääsuga.
Paljud pühendusteosed ilmuvad väikese tiraažiga ning muutuvad väljaspool ilmumisriiki kiiresti raskesti kättesaadavaks. Selle kogumiku puhul saab aga iga nimeuurija, toponüümika, antroponüümika, nimekorralduse, latinisatsiooni, keelepoliitika või leksikoloogia huviline teose kohe avada ja lugeda.
Ametlik väljaandelehekülg annab artiklite pealkirjad ka inglise keeles ning David Ogren on tõlkinud inglise keelde kokkuvõtted.
See avatus sobib eriti hästi raamatule, mis on pühendatud inimesele, kelle aastakümnete pikkuse töö üks eesmärke on olnud muuta nimed eri keelte ja kirjasüsteemide vahel arusaadavaks, korrektseks ja kasutatavaks.
Bibliograafilised andmed
Paet, Tiina, Tiina Laansalu & Marit Alas (koost ja toim). 2026. Nimede nimel. Pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks. Emakeele Seltsi toimetised 89. Tallinn: Emakeele Selts. 415 lk. ISBN 978-9916-9822-9-7.
Raamatu ametlik lehekülg ja sisukord
Tasuta täistekst PDFina
Emakeele Seltsi teade raamatu esitlusest 19. märtsil 2026
