Wednesday, August 17, 2016

Eesti Keele Instituudil sai valmis Eesti kohanimesid tutvustav mahukas teatmeteos

http://www.postimees.ee/3731957/eesti-keele-instituudil-sai-valmis-eesti-kohanimesid-tutvustav-mahukas-teatmeteos

by Andres Einmann, Eesti uudiste päevatoimetaja



Litsmetsa bussipeatus Foto: Kaarel Tigas / Õhtuleht

Eesti Keele Instituut (EKI) esitleb neljapäeval «Eesti kohanimeraamatut», mis on esmakordne eestikeelne kokkuvõte Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast.

Kohanimeraamat esitab põhiartiklitena kõik Eesti ametlikud külanimed 2015. aasta lõpu seisuga ja valikuliselt teisi 20. sajandi külade nimesid, samuti loodusnimesid ja piirkondade nimesid. Kuna kõigi külanimede lugu pole seni uuritud, siis sisaldab teos rohkesti uut teavet, teatas Eesti Keele Instituut.

Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu ja palju muud. Sõnaraamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamad piirkondade ja looduskohtade nimed. Mitmele artiklile on lisatud viipenimed ja kohapärimus, raamatu lõpus leidub kaardilisa. Illustreeritud ja suureformaadiline raamat sisaldab  üle 1000 lehekülje.

Raamat sündis Eesti Keele Instituudi koostöös Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga, samuti kaasati paljusid teisi asutusi ja üksikuurijaid. Töö kestis kokku seitse aastat. Raamatut on retsenseerinud nimekad ajaloolased ja keeleteadlased «Kohanimeraamat on hea näide eri institutsioonide, asutuste ning teadlaste tulemuslikust koostööst. Tähelepanuväärne on EKI kohanimede uurija Marja Kallasmaa panus, kes koostas ligi pooled raamatu artiklid. «Eesti kohanimeraamat» on mõeldud kasutamiseks laiale lugejaskonnale, kohanimed puudutavad meid kõiki,» sõnas EKI direktor Tõnu Tender.

«Ehkki pealkirja järgi kohanimeraamat, nägi selle kontseptsioon uudsena ette kohakesksust, st artiklid käivad eeskätt koha ja selle eri nimede kohta. Paljudel juhtudel tuli sellest siiski loobuda, sest varasemaid kirjapanekuid on võimalik tänapäeva kohanimedega ühendada üksnes keeleliselt ja nimelooliselt, mitte täpse geograafilise asukoha poolest. Kohad muutuvad kiiremini kui nimed,» tõdes raamatu üks põhilisi autoreid ja kaastoimetaja Marja Kallasmaa.

«Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud raamatu koostamist programmi «Eesti keel ja kultuurimälu» kaudu ligi 150 000 euroga, pidades silmas selle kultuuriloolist väärtust ja tähendust eestlaste identiteedile,» ütles ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Kohanimeraamat võib abiks olla eesseisvas omavalitsusreformis, sest avab nimede tausta ja pakub teavet nende vanuse kohta.